1450 liiki 11. Kus võib sellist kooslust kohata? Ujuv penikeel, kollane võhumõõk, mürkputk, väike lemmel, konnaosi, luigelill, jõgikõõlusleht, pilliroog. Jõel ja jõekaldal 12. Kuidas nimetatakse metsatüüpi, mis kasvab jõgede üleujutusalal? Lammimets 13. Kas turvas on kiiresti taastuv maavara? Miks ja kuidas? * Ei, madalsoodes tekib turvast 0,5 mm/a ja rabas 1,5 mm/a. Eesti soode turba juurdekasv on keskiselt 1,02 mm/a. * Turbatekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest ning klimaatilistest tingimustest. * Sammaldel pole juuri ning nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast. Alumine osa samal ajal kõduneb. Koos turbasamblaga kõdunevad ka teised rabataimed ning nii tekibki turvas. 14. Kas võide on õige või vale: 1) Raba on soo esimene arenguaste - VALE 2) Kõik seened va. Söögiseened on pigem kahjurid. - VALE 3) Kõdusoometsades on palju tuuleheidet, kuna puude juurestik on pindmine.- ÕIGE
Ühe teguri muutumine, soos näiteks turbalasundi pidev paksenemine, põhjustab ka teiste tegurite, mulla veerezhiimi, taimkatte, mulla loomastiku, mikrokliima muutumist. Seoses turba pideva tekkimisega pakseneb iga aastaga turbalasund ja ajapikku langeb mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem turvasmuld. Kestva turbatekke protsessi tagajärjel kujuneb madalsoo, mis tavaliselt on soo esimene arenguastmeks, ajapikku mesotroofse turvasmullaga siirdesooks, see omakorda soo viimaseks arenemisstaadiumiks toitekehva turvasmullaga rabaks. Viimase arengus võib eraldada kaht astet. Neist esimeses, oligotroofses faasis on raba pind kumer ja vesi pinnases liikuvam kui teises, dustroofses arengufaasis. Viimane saabub rabaturba pideva juurdekasvu tagajärjel, mis raba servaalal on tavaliselt suurem kui raba keskel
rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. Kuid kuna see protsess on aeglane, püütakse mitmesuguste võtetega taassoostumisele kaasa aidata. Vastavasuunalisi uurimistöid on tehtud ja juhendmaterjale on koostatud maailmas juba mõnda aega, ka Eestis on viimastel aastatel hakatud rääkima soode taastamise vajadusest. Mitmetes jääksoodes üritatakse taastada teadlaste abiga turbatekke- ja soostumisprotsess. Jääksoode uurimine on üks perspektiivsemaid soouurimisvaldkondi. Eesti jääksoode uuringutest on huvitatud ka mõningad välisriigid (Holland, Taani jt). Nendele andmetele tuginedes loodavad nad taastada oma maa hävitatud soid. 6.3.2. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Jääksoode liigitamine Metsastamisele kuuluvad jääksood, kus pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Nõuded: 1
annaabi.ee 
