hapnikuvaeses pinnases jääb aga lagunemine pooleli. Soos sulab kevadel maapind aeglaselt ja öökülmad kestavad kaua. Paljudele loomadele ja taimedele see märg ja niiske olukord ei sobi. Talvel aga turvas jäätub sügavalt läbi, kevadel sulab aga see aeglaselt, sest turvas juhib halvasti soojust. Seepärast on soos kevadel jahedam kui kuivadel aladel, ka öökülmad kestavad soodes kauem kui kuival maal. Seal , kus on niiskust parajalt , lagunevad taime- ja loomajäänused kiiresti. Turbasamblas on vähe toitaineid. Eesti on madal ja soine maa. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis palju soid: need katavad üle viiendiku meie maismaast. Kõrgustikel leidub küngaste vahel palju väikseid soid. Soode teket soodustab tasane maa ja sademeterohke jahe kliima. Eesti sooderohkus on tingitud kahest asjaolust: esiteks on Eesti suuremas osas tasa maa ja seetõttu voolab sademete vesi merre aeglaselt ja teine tähtis tegur , mis mõjutab soode tekkimist on kliima.
Laeva tulekuni jäi veel aega. Võtsime Kollaga istet kanali sillal ja otsisime seljakottidest välja oma päevinäinud plekk-kruusid. Pudeli avasin pauguga. Kruuside kokkulöömise kolksatus on mul kõrvus tänaseni. Meie retk läks korda, sest nõnda tahtis taevas. Kiidetud olgu taevas! Kolm lindu 7. mai 1980. Kell on kolm, istun peidikus raba peal. Täna toppisin kaikaid alla ja kaigaste peale panin kaasatoodud vineerplaadi, et ei tuleks olla tundide kaupa jalgupidi vees või märjas turbasamblas, sest jääkolakas on rabapinnas mõnel pool veel sulamata. Tukkusin pärast mikrofoni ülesseadmist õhtul telgi juures paar tundi, aga magamiskotita ja riietes ei too niisugune pooluni eriti kosutust, sest külmahirm ei lase õieti magama jäädagi. Nüüd on varjetelgis küll veidi mugavam kui eelmisel ööl, aga ilm on jälle jahedam ja ikkagi hakkavad jalad niisketes kummisaabastes külmetama. KELL VEERAND NELI hakkavad tedred mängima. Algul kostavad pimedusest üksnes kauged
annaabi.ee 
