Eksami kordamisküsimuste vastused
Alusmets hõre kuni keskmiselt tihe -
pajuliigid, h. paakspuu, madal kask, samuti vaevakask.
Alustaimestikus esinevad raba- ja madalsoo taimed, nende vahekord sõltub soo
arenguastmest (madalsoo-siirdesoo-raba) ja kuivendamise intensiivsusest. Rabastumise
algul on ülekaalus tarnad ja kõrrelised (h. pilliroog, sookastik, püstkastik, h.
sinihelmikas). Turbasamblaid kasvab erineva suurusega laikudena, esineb soopihl ja
sookail, h. jõhvikas. Rabastumise jätkudes liituvad turbasamblalaigud omavahel, kasvab
sookailu, sinika, h. küüvitsa jt. rabataimede osatähtsus. Raiestikel suureneb kõrreliste ja
tupp-villpea osakaal. LU peamiselt sookasega.
Kasvukohatüüp on levinud kõikjal üle Eesti, enam Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eestis,
moodustades riigimetsadest 7,2% ja 4,4 % kogu vabariigi metsadest.
14.2.9.2. Raba kasvukohatüüp (rb)
Tekib kas siirdesoo, sinika või karusambla kasvukohatüübi edasisel
rabastumisel