Eksami kordamisküsimuste vastused
vaid mulla põhjal.
Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo ja jänesekapsa kõdusoo.
Mustika kõdusoo (mks)
Esineb tasastel või nõrga kaldega aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Mullaks
on tavaliselt kuivendatud siirdesoo või rabaturvas. Iseloomulik on arumetsa
kasvukohatüüpidele omase ca 10 cm tüseduse metsakõdu-horisondi ja sellele järgneva
tumeda kõduturbahorisondi esinemine. Sellele järgneb keskmiselt kuni hästilagunenud
turbasamblahorisont. Puude juurestik paikneb enamasti pealmises, kuni 30 cm sügavuses
kihis. Mulla reaktsioon on tugevalt happeline (pH KCl 2,6 kuni 3,8). Kuivendamise
tagajärjel asub põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30 kuni 100 cm sügavusel.
Puistutest pärast kuivendamist domineerivad männikud. Kaasikud on enamasti
sekundaarse tekkega. Järelkasvus esineb elujõulist kuuske, asjaolu, et kunagi võib antud
kasvukohatüübis kasvatada kuusikuid. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, h.
paakspuu, h