Mukri Raba
Raba saab kogu vee ainult sademetest. Väiksemaid rabaveekogusid nimetatakse
älvesteks, suuremaid laugasteks. Mõlemad on pikliku kujuga. Laukad võivad olla ühe
kuni kolme meetri sügavused ja kõva põhjata, sest põhjas on turvas. ( Kristian jt, 2011,
lk 41 ).
5
Mukri rabas leidub suurel hulgal älveid ja laukaid. Raba keskosas on puisraba,
äärealadel aga kasvab siirde- ja madalsoomets. Eidapere järve pindala on 2,2 ha. Järvel
asub kolm turbasaart.
6
2. MUKRI RABA TAIMESTIK
Rabas kasvav jändrik mänd on tegelikult harilik mänd, mille juurestik on mandunud.
Rabakeskkonnas on ta jäänud väga kiduraks, sest siin on seisev toitainetevaene vesi.
Samas näitab see aga tema visadust ja võimet kasvada väga kehvades oludes. Puudest
suudavad sellistes oludes kasvada veel vaid sookask ja vaevakask ( kasvavad vaid
põlvepikkuseks ).
Sellised kääbuspuud meenutavad bonsaisid
annaabi.ee 
