Gladiaatorid ja muud meelelahutajad Vana-Roomas
ja ülemised proletaaridele
mõeldud.
Gladiaatoriteks olid vaid terved ja tugevad
orjad või sõjavangid. Enne areenile minekut
õpetati neid erakoolides, mis meenutasid
pigem vanglaid. Õppeaeg kestis aastaid.
Vaatamata rasketele treeningutele, kanti
nende eest üsna head hoolt, sealhulgas hea
dieet. Sinna viidi ka võitnud gladiaatorid.
Gladiaatorid jaotati
vastavalt
relvastusele raskelt
relvastatuiks ja kergelt relvastatuiks.
Raske relvastuse hulka kuulus mõõk, kilp,
turbariietus, kiiver, raudne kaitse paremal
käel ning lai nahast vöö kõhul ja rindkerel.
Kergelt relvastatuil oli pistoda, kolmhark,
võrk, kaitse vasakul õlal ja vöö kõhu peal.
Mänge viidi läbi suure pidulikkusega.
Stardimärguandeks oli pasunasignaal, mille
järel marsiti areenile. Enne võitlema
hakkamist tehti soojendust nüride relvadega
ning märguande peale vahetati need
teravate vastu välja. Mängu saatsid sarvede-
ja keelpillimuusika.
Mängud kestsid üldiselt
terve päeva.