mahuosa puhast ehitusliiva. Võimaluse korral lisame ka veidi poolkõdunenud okkapuru. Sellise seguga täidame augu või piirete vahele jääva 'küna'. Täitmise ajal tuleb materjali lisamisega aeg-ajalt vahet pidada ja juba paigaldatud segu kinni tallata. Mida kohevam on segu, seda usinamalt tuleb tallata, muidu vajub turvastaimla hiljem nõkku justkui korrastamata matmispaik. Pätside kasutamisel laome augu või peenra tihedalt pätse täis. Vahed täidame turbapuruga. Selline turbaaed lohku ei vaju. Taime istutamiseks lõigatakse pätsi sellise suurusega auk, et taime juured vabalt sinna ära mahuvad . Pärast taime kohalesättimist täidetakse istutusauk turbapuruga ja vajutatakse tugevasti kinni. Kastmispiirangud Kuivaperioodil näib turba pind tuhkkuiv olevat ja kangesti tahaks turbaaia taimi kasta. Vesi peaks olema pehme (s.o vähese hulga lahustunud ainetega) ja kergelt happeline. Valdavalt on
kahjustaks. Viinapuu algareng on mõnikord aeglane. Kaks nädalat pärast lehestiku kadumist lõigatakse maha võrsete korgistumata ladvad. Allesjäänud oksad võib painutada taime lähedale tehtud kraavikesse ja katta kerge aiamullaga. Ajutine tugi jääb tähistama taime asukohta, et aprillis mullast vabastades tema oksad viga ei saaks. Väiksemgi vigastus kevadel põhjustab taime nõrgestava mahlavoo. Paljaskülma korral tuleb maapinda soojustada aiaprahi, puulehtede või turbapuruga. Peenikestele juurtele on ohtlik temperatuuri langemine alla -5 kraadi. Teise kasvusuve märksõnad hoolduses on toestamine ja kujundamine. Noor viinapuu annab mõned aastad ilusat saaki ka lõikamiseta, kuid vanemaid taimi tuleb kvaliteetse saagi saamiseks igal sügisel tugevasti lõigata. Lihtsam on seda teha siis, kui lähtutakse kindlast kujndusvormist. Sügislõikusele asudes tuleb osata eristada vanemaid oksi suvistest võrsetest ning võrse korgistunud ja korgistumata osa