Kõige paremini kasvavad haput turbamulda vajavad taimed. Turbaaed võib olla temaatiline. Turbaaia rajamiseks on vaja turbapätse, jämedat freesturvast, männikoort, veidi liiva, suuri raudkive või puupakke. Kui aluspind on täis umbrohu või puude ja põõsaste juuri, tuleb pind katta spetsiaalse vett läbilaskva, kuid juuri mitte läbilaskva kangaga. Edasi leotame turbapätse, vajadusel lõikame tasasemaks ja hakkame neid laduma vastavalt etteantud kontuurile (joonisele). Turbaplokid võib kinnitada aluspinna külge ja omavahel siduda puupulkade abil. Turbapätsidest piiratud ala täidame jämeda freesturba ja männikoore seguga. Pind tuleb kõvasti kinni tampida, kui tahame juurde laduda uusi korruseid. Turbaaeda paigutame ka suuri raudkive või puupakke - see on aia ilustamiseks ja hooldustööde lihtsustamiseks, et oleks, kuhu astuda. Pruunid turbapätsid hakkavad rohetama juba järgmisel aastal, kolmandal aastal on nad
peenar alati sobida - ta paistab liialt silma. Püüdes teda siduda ümbritsevaga, oleme eneselegi märkamatult üle läinud 'augumeetodile' koos kõigi tema puudustega. Ääriseta kuhi valgub laiali Lihtsaim lahendus on turbakuhi sedavõrd laiali lükata, et moodustuks kõrgendatud peenar. Enamasti jätab selline variant siiski lõpetamata mulje ja ka peenar kipub aegapidi laiali vajuma. Seega peame turbahunniku millagagi ääristama. Turbapätsid. Loomulikumaks piirdeks on turbaplokid, mida tükeldavad ja turustavad mõned turbatööstused. Pätsid on suure noaga või käsisaega üsna hõlpsasti lõigatavad. Nendest saab moodustada suvalise kujuga äärist. Mugavam on kasutada niiskeid plokke, liialt kuivad tuleb asetada suuremasse anumasse ja lasta vesi peale. Nende veega täitumine võtab üksjagu aega. Paari aasta jooksul pätsid sammalduvad ja on paljude arvates väga dekoratiivsed. Vähemuse arvates jätavad nad samasuguse mulje, nagu umbrohtunud peenraääred
annaabi.ee 
