Mullateaduse välipraktika aruanne
mõjul. Küllastumine toimub kapillaarse mullavee alt ülessse liikumise abil.Keemine puudub,
kuid laboratoorne pH on üle 5,6, mis on ka piiriks küllastunud ja küllastumata gleimuldade
vahel. (Kõlli, R. ja Lemetti, I. 1999).
Seal kasvav mets on sobilik antud mullale. Muld oli liigniiske. Seda annaks parandada
kuivendusega.
Kokkuvõte
Teostasime kaeveid Järvselja Katse- ja Õppemetskonnas, kvartalis number 228. Kokku tegime
5 erinevat kaevet, millest üks osutus turbamullaks. Kokku oli seal 5 erinevat mulda:
küllastumata gleimuld, leetunud gleimuld, küllastunud gleimuld, gleistunud mõõdukalt
leetunud leedemuld ja soomuld.
Huvitav oli see, kuidas juba paarikümne meetri pealt võib muld mõningal määral varieeruda.
Välipraktika käigus omandasime vajalikud teadmised teostamaks individuaalselt
mullakaeveid üle eesti. Õppisin asukoha kirjeldust tegema koos kasvukohatüübi määramisega.
Lisaks sai praktiliselt määrata muldi looduses maatrikstabelite abil.