Eesti biotoobid
rabades pruun turbasammal), punane turbasammal; eriti Lääne-Eestis), lillakas turbasammal) ja balti
turbasammal, siirdesoodes nõgusalehine turbasammal.
Älves - rabas äravoolu pidurdumise tõttu moodustuv märg, ajuti veega kattuv lohk. Älvest võib areneda
laugas.
Laugas - väike huumustoiteline, harilikult pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal
rabapinnal älvest, kui pinnavee äravool on seiskunud. Lauka kaldad on järsuservalised ja põhi turbamudane.
Sügavus võib ulatuda 4-5 meetrini, enamasti siiski ca 2m. Laukasaared on lainete kulutava tegevuse mõjul
ümmargused või ovaalsed. Lähestikku asetsevad käärulised laukad on väga iseloomulikud suurtele rabadele.
Laugasjärv - enamasti ümmarguse kujuga huumustoiteline turbamudapõhjaga soojärv, mis on
tekkinud raba arengu hilises järgus suurema veekogu kinni kasvades või väiksemate
rabaveekogude - laugaste - liitudes.
Soo tekketüübid:
•Mültumine e. terrestrialisatsioon
annaabi.ee 
