tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20…35 %, meie oludes ka enam. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas. 27. Sooturismi probleemid tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres) häirimine reostamine (prügi) 28. Turbaliigid ja lasundid Põhitüübid: Madalsoo turvas Siirdesoo turvas Raba turvas Alltüübid: Metsa Metsa - märe Märe Seni on Eestis määratud 55 turbaliiki. Turbalasundid – soo turbamass. Soo areng on seotud turbalasundi kasvuga nii vertikaalses kui horisontaalses suunas. Turbalasundi välis- e. nullkontuur on 30cm. Lasundi turbavaru arvutatakse kas 1000 m³ või 1000 tonnides ja seda 40% niiskuse juures. Esineb geoloogiline* ja tööstuslik** turbavaru. [*kogu nullkontuuri juures leiduv turbavaru. **70 cm tüse pealmine turbakiht] Turbalasundid: madalsoo- siirdesoo- sega- raba-sega-
Mineraalmaade soostumise tagajärjel tekkinud rabad jagunevad rabadeks, mis on läbinud madalsoo arengujärgu ja sood mis on oma tekkest peale eksisteerinud rabana. Turbaliigid. Eristatakse kolme turba põhitüübi (madalsoo, siirdesoo,raba) raamer kolm alltüüpi:metsa, metsa-märe ja märe alltüüp. Alltüübib jagatakse kuueks rühmaks( puu, puu- rohu, puu-sambla, rohu, rohu-sambla ja sambla). Igas rühmas on loendatud seal esinevad turbaliigid. Seni on eestis leitud 55 erinevat turbaliiki. Turbaliigi nimetuses märgitakse kõigepealt turba tüüp. Selle määramisel arvestatakse eri troofsusega taimeliikide esinemist. Siirdesoo turbatüübiga on tegemist kui madalsootaimede hulgas leidub üle 5% rabataimi, aga ka siis kui rabataimede domineerimise korral esineb vähemalt 5% madalsootaimi. Turbaliiginimetus koosn ühe või kahe taimeliigi v taimerühma nimest.(vt. Tabel lk 54) Turbalasundid. Soo turbamassi tervikuna nim turbalasundiks. Turbalasundi nim selgitamisel
annaabi.ee 
