Hüdrogeoloogia II KT
3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine.
Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi
üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad.
3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse?
V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud,
madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad
niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turbakihtidesse
ja orgaanilised jäänused kõdunevad aeglaselt. Seepärast ongi sood ja
rabad kaetud paksu taimejäänustest koosneva turbakihiga, mida sageli
kasutatakse kütteturbana, kasvuhoonete muldade koostises, balneoloogias
jne. Protsessidel, mis toimuvad soostumisel, on eriti suur tähtsus liigvee
ärajuhtimisel ja melioratsioonil üldse.
4. Kuidas erinevad veelahkmesood ja rabad toitumise poolest siirde-
ja madalsoodest?
V: Veelahkmesood ja rabad toituvad sademetest. Siirdesoo toitub