"turbakaevandmise" - 1 õppematerjal

Euroopa ja loodusgeograafia

Soome on oma soode pindalalt maailmas esikohal, viimastel andmetel on soode all seal umbes 29 % maismaast. Enam on soid Põhja-Soomes, kuigi arvestuste järgi on sealsetest kunagistest algupärastest soodest järel vaid kolmandik. Suurim soo on Lääne-Lapis Rootsi piiri ääres asuv Teuravuoma soo pindalaga 7000 ha. Rootsis on soode all 15 % pindalast, Norras umbes 6 %. 1930. aastatel oli Norras soode all aga 13,5 % - kuivendamise ja turbakaevandmise tõttu on need alad vähenenud poole võrra. Poolas hinnatakse soode osakaaluks 10 % pindalast. Põhjamere madalatel rannikualadel, kus asuvad tõusuvetega jõgede suudmelahed, näiteks Saksamaal ja Hollandis, on tekkinud enamasti madalad lammisood. Hollandis ja Ida-lnglismaal asuvad madalikerabad on liiga vesised ja sealt on raske turvast koguda. Suurbritannias on kahjustatud või hävinud 90 % soodest. Samuti on paljud Kesk-Euroopa riigid oma sood peaaegu täielikult üles harinud.