Poppi ja Huhuu - Tuglas
Siis
nad näevad veerevat ratast. Lapsed jooksevad rattale järele. Lapsed jooksevad järele ja tallavad maha kõik, mis tee peale
ette jääb. Järsku heli kaob. Jürgents on jälle koduaias ja olevikus. Ta tahab lastetuppa minna, aga ei saa. Uks ei tule lahti.
Ta hakkab tapeeti maha kiskuma ja näeb tapeedi all ühes vanas ajalehes oma nekroloogi, kus on kirjutatud, et ta oli
elanud ainult iseenesele mõeldes ja olnud surnud kõigele loovale. Jürgents läheb linnast välja ja upub turbahauda, nagu
nekroloogis oli kirjutatud. Tõelus ja unenäolikkus on läbi põimunud. Unenägu ongi omamoodi tõde.
Tuglas võtab oma teoste kangelaseks halva moraaliga inimese. Ta näitab äärmuslikke hingeseisundeid erinevaid
elumõistmisi. Igas inimese on midagi, mis äratab kaastunnet.
Tegelaste tundeid ja mõtteid ei anna kirjanik edasi otse. Need on situatsioonides, ümbruses või liikumises. Olilune on
fantastilise ja olustikulise momendi põimumine
annaabi.ee 
