Õite värvus varieerub kahvatukollasest lõheroosani. Õitseb üheaegselt kollase rododendroniga ning seetõttu võib neid kasutada koos. Lisaks eeltoodutele on olemas veel mitmeid teisi suvehaljaid rododendroniliike ning sorte. Põõsasmustikas Ka põõsasmustikad kuuluvad hapulembeste taimede hulka ning kasvatatakse valdavalt marjakultuuridena. Mustikate kasvatamine Eestis alles võtab hoogu ning levib kolletena peamiselt lõuna-Eestis. Mustikapõõsas võib lisada mitmekesisust ka turbaaiale. Enamlevinud põõsasmustika liikideks on kännasmustikas (Vaccinium corymbosum), mis saavutab kõrguseks 1 ....3 meetrit, meenutades sõstrapõõsast, ning ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), mille kõrguseks on 0,2 ... 0,6 m. Mainitud liikidel esineb veel ka mitmeid sorte. Põõsasmustikate kasvatamiseks sobivad kasvukohad on · happelise reaktsiooniga (pH 4,5 .... 5,5), kerge lõimisega hea õhustatavusega ning vett
..6,5) taimedele. Turbaias on võimalik hoida hulgaliselt vett kinni. Turbaaias on suvel võimalik hoida jahedat ja niisket keskkonda. Turbaaed ei nõua erilist hoolitsust, sest on praktiliselt umbrohuvaba. Turbapätsi on võimalik kasutada ka kui kuivenduselementi. TURBAAIA PUUDUSED: Turbaaed ei pea vastu väga kaua öeldakse , et umbes 10 aastat. Siis tuleb seda uuendada (vahetada turbapätse, lisada turvast ja multsi). Turbaaed peaks asuma varjus! Turbaaiale valitud kohas ei tohi toimuda mulla ülearu kiiret kuivamist! Päikese käes ja tuulises kohas võib turvas kuivada kõvaks ja seda on raske uuesti märjaks saada. Turbaaeda ei rajata käidavate teede äärde. Ei sobi ka mullaraja äärde, sest pätsidele pritsiv muld kiirendab turba lagunemist. Turbaaed ei tohiks asuda ka suurte puude all, sest peenrasse kasvavad puujuured imavad vett ( puuvõra ei lase läbi ka vihmavett) ja substraat kuivab rutem läbi.
annaabi.ee 
