ESSEE ÕPETUSSÕNADE JA VANASÕNADE TEEMAL
" Või: ,,Töö kiidab tegijat" (töökust
tõstetakse esile ja inimest hinnatakse ka tema töö järgi) ja ,,Mõisa köis las lohiseb"
(võõrale tehtava töö juures on mõistlikum jõudu säästa).
Kui Õpetussõnades nimetatakse arututeks ja rumalateks laisku: ,,Ma läksin mööda laisa
põllust ja arutu inimese viinamäest," (Õp 24:30), ,,Laisk on iseenese meelest targem kui
seitse arukalt vastajat" (Õp 26:16), siis vanasõnades hoopis virku: ,,Töö on lolli inimese
ajaviide", ,,Turakut tüü salis", ,,Loll, kes kõhutäie ära teenib." Küllap on siingi sama
ajalooline põhi, nagu ,,Mõisa köis las lohiseb" puhul pärisorjus. Muidu tunneme eestlasi
ju kui üldjuhul väga töökat rahvast.
Õpetussõnade 21:26 lisab veel ühe olulise mõtte: ,,Päev otsa himustab ta (laisk) aina saada,
aga õiglane annab, ega keela." Eks laisk inimene ongi saamisele orienteeritud, aga ei ole
valmis selle nimel pingutama. Seda suuremat tähtsust omab tema jaoks see, mis tal on.