Kuld
Kulda hinnati kui religioosset
sümbolit ning väärtuslikku materjali ehete tegemiseks. Inkadele ning ka teistele Andide
rahvastele oli kuld "päikese higi" ja väga püha.
Inkad omasid ühte ajaloo suurimatest kullakogustest. Cuzco (Inka pealinn) päikesetempli ajast
võis leida elusuuruseid kullast taimi, loomi, naisi ning mehi. Valitseva eliidi mehi kaunistasid
suured kullast kõrvaehted ja nende naised kinnitasid oma rõivastele suuri nõelu, mida kutsuti
tupus. Mägede tippudesse jäeti kullast ning hõbedast kujukesi mägede vaimudele. Need
kujukesed saatsid ka noori naisi, keda ohverdati, et ära hoida maavärinaid ning
vulkaanipurskeid. Peaaegu kogu Inkade kuld sulatati üles, kui tuli maksata lunaraha
hispaanlaste poolt vangistatud inka kuninga eest. Ning peale kuninga hukkamist kahmati
kokku veel nii palju kulda kui andis, et täita Hispaania varakambreid. Umbes 1700 a. paiku