F. Tuglase novellid - Essee
nälginud ning heinavanker teljeni mudasse vajunud. Remmelgas aitas meest, kuigi külamees
alguses pelgas, sest ta uskus et too viks ja viisakas mees on ülbe. Kuid ei inimene jääb siiski
inimeseks, oled sa siis rikas või vaene. Tänuks abi eest, lubas talumees Remmelgal enda
juures ööbida, sest aeg oli juba hiline ning koolimaja kaugel. Alles siis nägi Remmelgas
viletsust. Kolmteist perekond ühes majas, süüa ja juua oli vähe, ainsaks valgustuseks
petrooliumilamp, mis tupppa vingu ajas. Hommikul vara hakkas Remmelgas minema.
Temaga tuli kaasa kandimees, teepeal rääkisid nad veel oma rasketest eludest.
Järgmine kord, kohtusid mehed vangis. Siis rääkisid mehed teineteisele, mis oli
juhtunud. Oli läinud nii kuidas kandimees arvas, punaste lippudega mehed tulid ning võtsid.
,,Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti
raske". Olen sellega täiesti nõus
annaabi.ee 
