Eesti rahvakalendri tähtpäevad
keerukamaks, kui tänase kokkukuivanud traditsiooni ja arhiivimärkmete põhjal võiks arvata.
Võime kindlalt väita, et iga mardiseltskond oli omanäoline, sõltudes liikmete ettevõtlikkusest
ja ideedest. Mardid alustasid ukse taga:
a) sissepalumislaulu ja koputamisega. Sissetulemislaulus kirjeldati oma teekonda, paluti
peretütrel "lõõtsuda lõke lõukasse". Tuppa astumisel teretati mõne vana ja traditsioonilise
tervitusega, nt "Tere, jumal teie tuppa!". Mardiisa võttis tuppatulemisel kaelakotist peoga
viljateri vm ja külvas põrandale viljaloitsu saatel.
b) järgnes martide tantsimine ja tantsulaul, millele liitusid laste ja käsitööde kontrollimine,
loomade ja ametimeeste etteasted, mõistatuste küsimine vilja ja karja edendamiseks ja muu
suhtlemine pererahvaga, samuti igat liiki mängud. Eespool oli juba juttu, et marditants oli
pigem rituaalne liikumine või tammumine kui tants tänapäevases mõttes. Ka mõistatamine ja
annaabi.ee 
