kingitusi ja lähme perega tuttavate juurde. Vastlapäaeval ehk lihaheitepäaeval meie pere teeb või ostab vastlakukleid.Tavaliselt ema ikka teeb neid , kuna omatehtud on paremad ja maitsvamad.Õhtul me läheme lauluväljakule ja laseme liu nagu meie peres kombeks. Kevadpühasid ei tähista me pere nii usinasti kui talipühasid. Kevade alguses on kohe naistepäaev.Naistepäaeval meie peres kingime emale lilli ja ostame tordi. Lihavõttepühi tähistame munadevärvimisega ja pajutibude tuppatoomisega. Värvime mune ja pärast koksime üksteisega võidu.Me viime ka ilusad munad tuttavatele , kuna kui munade värvimiseks läheb ,siis alati tuleb neid niipalju ,et kusagile pole neid panna ja siis me viimegi osa mune sugulastele ja tuttavatele. Isade- ja emadepäeval varahommiku äratame kas ema või isa voodist ülesse koogi ja lilledega .Päeval teeme koos midagi , tavaliselt kas läheme sööma , kinno või mujale meelsasse paika. Suvel esimese pühana meie pere tähistab jaanipäeva
aprillil. Ka pole õige öelda «maarjahaug ehk küünlapäevahaug». Küünla(maarja)päev on 2. veebruar; ilmselt märgib nimetus maarjahaug ikka paastumaarjapäeva (25. märts) aegu kudevat haugi. Selle päevaga dateeritakse rahvakalendris kevade algust, keskmise õhutemperatuuri jõudmisega 0 °C piirile jõuab kätte sulavete aeg, omakorda sõltub sellest haugi kudemisränne. Üksikuid teateid on kalapüügiõnne taotlemisest imitatsioonimaagilise puuhalgude tuppatoomisega: Maarjapääva hommiku enne päävatõusu tuuvasse puualga väljast tuppa, see saab palju avisid see aasta. K. Salve on kalastusmaagilist puude tuppakandmise kommet pidanud liivlaste erijooneks. Uue kalastushooaja avamise puhul võeti ette toiming, mida on nimetatud ka kuiva havi söömiseks (Iisaku). Koos soomustega kuivatatud ning tervena alles hoitud suur haug leotati pehmeks ning valmistati toiduks. Nii võidi küpsetada ka esimesena püütud haug nimelt paastumaarjapäeval.
annaabi.ee 
