maailma tipus. Seda kinnitavad erinevad võrdlusuuringud (PISA, TIMSS, PIRLS) jt. Mõelgem sellele: Kas tänane Eesti koolisüsteem on elitaarne või egalitaarne? Kui me soovime teiste edust õppida, siis millele panustada? 2. Hariduse avatus ja paindlikkus - Eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja astmest on vaba tee järgmisesse. Sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa. Mõelgem sellele: Kas Eesti haridus on paindlik? Millised tupikteed on Eesti hariduses? 3. Hariduse detsentraliseeritus - Haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganeile, haridusministeeriumi roll on marginaalne Mõelgem sellele: Mis on detsentraliseerituse plussid ja miinused? Kas Eesti haridus on detsentraliseeritud? 4. Multikultuurilisus - Keel, rahvus, kultuur, rass, vanus, seksuaalne orientatsioon hariduslikud erivajadused, sugu, usulised tõekspidamised, (vanemate) sotsiaalne positsioon, elukoht (maapiirkond
ja tüdrukutel on samad näitajad 13 kuu vanuselt (Einon 2000:10). Lapse kasvutempo on kõige suurem esimese kuue elukuu vältel. Esimese eluaasta jooksul õpib laps hoidma pead, istuma, roomama, toe najal ning iseseisvalt seisma, tegema esimesi samme, algul toega ja seejärel iseseisvalt; kätt eseme poole küünitama, eset haarama ja hoidma ning sellega manipuleerima. Progressiivsete liigutuste ja toimingute kõrval võivad ebasoodsate kasvutingimuste korral kujuneda liikumise tupikteed (sõrmede imemine, näo juurde viidud käe imetlemine, neljakäpakil kiikumine). Nimetatud liigutused eraldavad last välismaailmast - nende ajal toimub kõigi teiste reaktsioonide pikaajaline pidurdumine. Aeg, millal laps hakkab istuma, seisma, kõndima, sõltub mitte üksnes närvisüsteemi ja lihaskonna arengust, vaid ka sellest, kui palju on lapsel võimalusi omandada vastavaid liigutusvilumusi. Kui lapselt võtta võimalus aktiivselt liikuda, võivad need oskused kujuneda hilinemisega
annaabi.ee 
