Konstatin Päts
Nõukogude vägede poolt 17. juunil 1940. Levinud on hinnang, mille kohaselt
tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele ning jättes
kasutamata diplomaatilised võimalused Nõukogude Liidu tegevust ja hilisemat
okupatsiooni hukka mõista. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud
soovi vältida relvakonflikti, kuid on viidatud ka vapside 1934. aasta
ebaseaduslikust riigipöördekatsest tulenenud tupikseisule, mille tõttu tal polnud
moraalset õigust Nõukogude Liidu analoogilist tegevust hukka mõista.[2]
Rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19.
juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti uue Andrei Zdanovi poolt
kokku pandud valitsuse koosseis, juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele
põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.[3]
21