Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet. Neitsinahk (hüümen) – mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline limaskesta volt, mis esimese suguühte ajal lükkub kõrvale või rebeneb. Katab osaliselt tupeavaust. Seesmised suguelundid: Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. Emakas (lad. k. uterus) – pirnikujuline
Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet. Neitsinahk (hüümen) mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline limaskesta volt, mis esimese suguühte ajal lükkub kõrvale või rebeneb. Katab osaliselt tupeavaust. Seesmised suguelundid: Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. Emakas (lad. k. uterus) pirnikujuline