Eesti keele ajalugu
mingi konsonant. On väidetud, et asepikenduse teel on tekkinud III-vältelised
vormid: *metsäδä > metsää >> .metsä. Või vastupidi? Igatahes on eesti keele
vältesüsteemi aluseks olnud kõne rütmisüsteemi muutused.
2. Teise silbi vokaali pikenemine: majà, imè. Tekkinud tõenäol. koos
vältevaheldusega
seotud taktiisokroonia tekkega!
3. Geminatsioon – nähtus, kus üksikkonsonant muutub geminaadiks: *külähän
> *külään > *küllä; *tupahan > *tupaan > *tuppa (eL murretes on eriti palju
geminatsioone!).
4. Lühikeste geminaatide teke – kui teine silp oli kinnine: *päkkän > Q2 päka,
*seppän > Q2 sepa, *tammessa > Q2 tammes, *lillelta > Q2 lillelt
5. Geminaadi muutumine üksikkonsonandiks – toimunud kindlatel
tingimustel 1. ja 2. silbi piiril pika esisilbi puhul ja järgsilpides, eriti sufiksites:
a) ll > l, mm > m, nn > n, rr > r (*toomme > toome, *käänne’ > kääne);