Eesti keele ajalugu
25. Ajakategooria ja mineviku vormide kujunemine eesti keeles.
• Soome-ugri keeltele on tüüpiline oleviku-mineviku vastandus, kuid mitte oleviku-tuleviku vastandus
• Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se)
• Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli)
• Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi
(teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome-ugri *ś-tununselise üldminevikuga)
Liitajad vaid lms keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti keelte mõjul)
26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles.
• Personaal: –
• Impersonaal: -tA ~ δA (-ttA ~ -t˘tA), algupäralt võib-olla kausatiivne
• -ksen: -k- oleviku tunnus (sama mis sõnades näikse, kuulukse); -sen, vrd hän – pronoomenitüvi
• Minevik: -tA + -i + hen → -tihen