Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest
olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised
ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti
luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt
püsiva stiiliga helilooja. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud
konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974.
aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile). Tema tunumaid teoseid on kindlasti ooper
"Süda"ning missa "Missa süütult hukkunud eestlastele"Ta on kirjutanud klassikalistes
zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega
teoseid. Samas on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - helikeeles on palju
rütmiaktiivsust ja temperamenti. Kõige selle kõrval kohtame ka ladina-ameerika
tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Tema muusika
annaabi.ee 
