Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
ja harilikult ka mõne tähendusliku seose tõttu mõne keeles juba varem esineva tüvega. Nt sõna teljed ‘kangaspuud’ (←
alamsaksa stel(le) ‘kanderaamistik, raam; kangaspuud’) on vormistikus langenud kokku sõnaga telg ‘mehhanismi või
masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail’ (? ← alggermaani *telgō) nende seostamise tõttu. Niisugust lähedaste
tüvede seostamist, mille tagajärjel asendatakse üks, võõram tüvi teise, kõlalt sarnase ja tuntumaga, nimetatakse
rahvaetümoloogiaks.
8. Kirjelda vähemalt kahte sõnavara kogumise meetodit. Mis on Sinu hinnangul ühe või teise meetodi eelis(ed)?
I. INTERVJUU. Intervjuud on lihtsam ette valmistada selleks valitud keelejuhtidega kui hankida luba loomuliku
suulise kõne lindistuste tegemiseks; erinevalt loomulikust sotsiaalsest suhtlusest võimaldab intervjuu
kontrollitumat keskkonda teatud keelevormide (nt släng) kogumiseks.