"tunnutamisest" - 1 õppematerjal

Eesti Vabariik aastatel 1918-1940

uued riigijuhid 1937. aastal kokku Rahvuskogu. Kogu seadustas Pätsi juhtimisel riigis autoritaarse reziimi. Välispoliitika Eestis sai diplomaatia alguse juba enne iseseisvumise väljakuulutamist. Euroopast otsiti toetust riigi iseseisvuspüüetele. Edu saavutati juba 1918. aasta mais, kui Inglismaa,Prantsusmaa ja Itaalia tunnustasid Eestit de facto. Riikide eesmärgiks oli nõrgendada Saksamaa mõju Baltikumis. Diplomaatilisest tunnutamisest ei saanud veel niipea rääkida, sest Eesti riigi iseseisvust peeti ajutiseks. Pärast Vabadussõda oli Eesti end riigina tõestanud, siis tunnustasid meie iseseisvust Soome, Poola, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ning eeskätt NSV. Eesti välispoliitika peamiseks ülesandeks oli riigi julgeoleku kindlustamine. Noore rahvusriigi positsiooni kindlustas ka Rahvasteliidu koosseisu arvamine 1921. aastal. Nüüd tekkis kõnealuseks Balti Liidu küsimus. 1923