Kirjanduse koolieksam
pole retseptsiooni mahuga kuidagi proportsioonis ja ilmselt on sellel siis ka
põhjusi. Silmapaistvamaid kõrvalekaldujaid proosa zanrilistest tsentritest on Jaan Kaplinski.
Mõttevahetus on suure kaarega mööda käinud draamast. Ebaõiglane on vaikimisi valitud
nõusolek, mis loovutab draama ainuüksi teatrile ja käsitleb sellega draamateksti peamiselt
suulise fenomenina. Teatriloos on draamal oma koht, aga see ei pea olema ainuke.
Teistsuguseid tunnusteridu tuleb igatahes juurde luua. Rutt Hinrikus on näiteks esile toonud
tekste, mis tegelevad individuaalse ja kollektiivse mäluga, samuti on ta ära märkinud korduva
huvi nooruki kujunemisloo vastu
TEINE LAINE
Laias laastus annavad 90-ndate teisele poolele kuju kaks asjaolu: esiteks -- kümnendi alguse
uued jooned võetakse pöördumatult ,,päris"-kirjandusse vastu, senised noored
institutsionaliseeritakse ja nad elavad omakorda läbi muutusi. Teiseks -- ka uute noorte tulek