Sõna isur on arvatavasti pärit Neeva vasakpoolse lisajõe venekeelsest nimest izora ja sellele vastab vana läänemeresoome nimi Inkeri. Varasemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes, aga peetakse isureid tavapäraselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Venemaal on isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis nende eristamine ka kindlamalt Eestis. Riigistatult kuuluvad isurid tunnustatult Venemaa väikearvuliste põlisrahvaste hulka. Asuala Isuritel on endi jaoks korralikud maa-alad ehk see on Ingverimaa. Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas.
saavad, tarbivad ja kasutavad. Loovaid linnu on vaja selleks, et nad parandaksid inimeste elukvaliteeti [Gertler, S. Meric. 2009. lk 1]. Kõik loovate linnade olemasolu põhjused baseeruvad viimasel punktil elukvaliteedil. Miks muidu võrreldakse arengumaad ja arenenudmaad või milleks tuuakse välja elukvaliteetne linna osa ja ebakvaliteetne linna osa. Teke ja püsimine Kuidas on võimalik linnal olla ja saada tunnustatult loovaks? Igal riigil on oma kindel süsteem, mis on suunatud kapitaallinnadele, kuhu kantakse suuremad riigirahad. Arendades ühte valdkonda, tuleb arendada ka teist valdkonda. Paljud riigid on kasutusel võtnud kunstistrateegia, mille alusel on loodud põhilistesse linnadesse loomemajanduskeskused [Suciu, M-C. 2009, lk 85]. Keskuste abil on võimalik muuta linna innovaatilisemaks. Loomemajanduskeskuse eesmärk on toetada mõttega inimesi, kes oleksid ühiskonnale kasuks.
annaabi.ee 
