Märk on tööstuslikult toodetud roostevabast metallist nael pikkusega 75 mm ja läbimõõduga 9 mm. Märgi ülemine ots on kumera kujuga, mille keskel on tsentrimärk ja ümber reljeefne tekst "MESSPUNKT". 8 2.4 Välisvormistus Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. järgu märkide välisvormistuse elementidena kasutati malmist katteluuki, metallist katteplaati ja betoonist tunnusposti. Katteluuk ja katteplaat on tööstslikult toodetud detailid. Nende kohta on koostatud konstruktsioonijoonised (Lisa 3). Tunnuspostidena kasutati 1,3 m pikkuseid ja 90×150 mm ristlõikega raudbetoonposte. Posti küljele kinnitati metallist silt "Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt". Tunnuspost asetati pinnasesse vähemalt 0,6 m sügavusele ja ankurdati läbi posti alaosas oleva ümarrauast aasa paigutatud armatuurvardaga. Armatuurvardale ja posti
NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele Geodeetilise põhivõrgu punkt kindlustatakse maastikul geodeetilise märgiga ja tähistatkse tunnusposti, geodeetilise püramiidi või signaaliga. Geodeetiline punkt asetatkse hea kandevõimega pinnasesse nagu liiv, kõva konsistentsiga saviliiv või lubjakivi. Tunnuspostile kinnitatakse metallsilt, millele on kirjutatud punkti number ja tekst : ,,EESTI VABARIIGI katise all olev GEODEETILINE PUNKT" Püramiidid ja signaalid valmistatakse metalltorudest või palkidest. Signaalid erinevad püramiididest selle poolest, et nende ülaossa on ehitatud spetsiaalne alus instrumendi
annaabi.ee 
