Eesti murded I konspekt
arhailised jooned:
o personaalne passiiv, nt temä kutsutas ‘teda kutsutakse’;
o võrupärane v-tunnusega kaudne kv, nt ollev ‘olevat’;
o larüngaal pl nom tunnusena, nt miheq ‘mehed’;
epenteetiline palatalisatsioon;
keskkõrged vokaalid pole nasaalide ees kõrgenenud, nt emä;
Võnnu kagu- ja lõunaosa on võrupärased;
Võnnus on levinud võrupärane he-sisseütlev, nt kerikkohe ‘kirikusse’;
räpinapärasd ze-tunnuslelised sg 3. pöörde vormid, nt juup – jooze ‘joob’;
e-minevik, nt ande ‘andis’;
hääldus:
o NA diftongide täielik assimileerumine, nt käänüq ‘käinud’;
o järgsilbi o;
o st saava käände lõpuna;
Kambja (tavapärasem):
o p-tunnuseline sg 3. pööre, nt jup ‘joob’;
o i-minevik, nt jättivä ‘nad jätsid’;
o oleviku lõputa juu, kand;
o se-minevik, nt andse;
Lõunarühm
Otepää, Rõngu, Sangaste.
kõige iidsemad lõunaeesti keelejooned;
annaabi.ee 
