mis olemas on. 62. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Enamus detektoreid on identifitseerimist mitte võimaldavad, st nende abil näeb, et tekkis piik, s.t. kolonnist väljus aine, aga ei ole võimalik saada infot, mis aine see on. · Sellisel juhul identifitseeritakse aine retentsiooniaja järgi · Eelnevalt peab olema sisse süstitud tunnusaine, et teaksime retentsiooniaega · Massispektromeetriline detektor võimaldab sageli aineid identifitseerida ka ilma tunnusaineta. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil · Kasutada võib: Piigi pindala Piigi kõrgust · Enamuse detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses aine kontsentratsioonist, sellistel juhtudel on kaliibrimisgraafik sirge ja läheb läbi punkti 0, 0.
Enamik detektoreid ei võimalda aine identifitseerimist, st tekib piik, aga mis aine oma, me ei tea. Sel juhul identifitseeritakse aine retentsiooniaja järgi eelnevalt peab vastava aine I don't want to know the answers, I don't need to understand retentsiooniaeg teada (määratakse tunnusaine abil). Massispektromeetriline detektor võimaldab sageli aineid identifitseerida ka ilma tunnusaineta. Kui kolonni otsa on ühendatud detektor, mis on tundlik lahutatavate ainete suhtes, siis saab detektori signaali ajas registreerida: saadakse kromatogramm. Igale individuaalsele ainele vastab maksimum piik. Õnnestunud kromatografeerimise korral on kõikide analüütide piigid üksteisest lahus. See "lahkusaamine" ongi sageli üks põhilisi probleeme kromatograafia juures. Enamus detektoreid on identifitseerimist mitte võimaldavad, st nende abil näeb, et tekkis piik, s.t
annaabi.ee 
