Riikide tunnustamine Essee
lepinguid teiste riikidega ja osa võtta rahvusvahelistest konverentsidestning kongressidest
jne.13
Tunnustamist saab jaotada ka vormiliselt – avalik ja vaikiv tunnustamine. Avalik
tunnustamine toimub üldiselt ametliku aktiga, milleks on siis deklaratsioon või rahvusvahelise
organisatsiooni otsus. Avalik tunnustamine võib siinjuures olla kas individuaalne või
kollektiivne. Individuaalsest tunnustamisest räägitakse juhul, kui üks riik tunnnustab teist
riiki. Kollektiivse tunnustamisega tunnustavad uuttekinud riiki või riike mitu riiki ühise
aktiga. Vaikiv tunnustamine seevastu seisneb riigi tunnustamises ilma ametlikus aktiks
väljendamiseta. Seejuures seavad riigid uue riigiga sisse suhted samasuguses ulatuses, nagu
need tulenevad ametlikust tunnustamisest. Suhete ulatusest aga järeldub, kas tegemist on
tunnustamisega de jure või de facto.14