Eesti Vabariik 1919-1938
4)1921. a sai Eestist
Rahvasteliidu liige. Eriti oluliseks peeti Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.a alanud
desarmeerimiskonverentsi.
5. 1. dets. 1924. relvastatud riigipöördekatse
Eestimaa Kommunistlik Partei organiseeris 1924. a riigiröördekatse, et Eestis kodanluse võim kaotada ja
kommunistlik reziim kehtestada. Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi,
sidekeskusi ja sõjaväeosi. Kuna mässajatel puudus rahva toetus, suruti puts maha mõne tunnniga, enne kui
kommunistid jõudsid Moskvalt abi paluda. Mässu järel kaotas EKP rahva seas igasuguse poolehoiu ja
mandus, Venemaa aga loobus siseriiklike mässude organiseerimisest.
1930. aastad.
6. Suur kriis 1923. a
1923.a puhkes majanduskriis, sest:
1)Eesti oli tugevalt seotud Vene turugaorienteeruti ümber Euroopasse
2)Laenu anti väga lihtsaltlaenuandmistingimusi karmistati
3)Riik ei sekkunud majanduselluRiik püüdis tagada majanduse vastuoludeta arenemise
Majanduskriis 1930