Aristotelese loogika
,,analüütikaks". Inimliku mõtlemise seaduspärasused, milliste uurimise ning
kindlaksmääramisega Aristoteles selles teadusharus tegeleb, moodustavad ühtlasi õige
teadusliku mõtlemise ning tunnetamise alused, mistõttu loogikagi oma säärases esikäsitluses
kujuneb esmajoones teaduslikuks metodoloogiaks, õige mõtlemismeetodi ,, tehnikaks" ja selle
õpetamiseks ilma et autor seejuures mingit huvi tunnks mõtlemise kui hingelise protsessi
uurimise vastu. Seetõttu on Aristotelese kujundatud loogika põhiliselt formaalne, tegeldes
mõtlemise õige vormi küsimustega ja hinnates seda välditamatu ,,vahendina" iga teadusliku
ning õige mõtlemise jaoks: sellest ju pärinebki tema loogika-alaste teoste kogunimetus
,,organon". s.t. ,,vahend", abinõu. Kuna loogilised seadused katkevad aga inimlikus
mõtlmisvõimes niiöelda sünnipäraselt, siis ei ole nende uurimiseks ega kindlaksmääramiseks
annaabi.ee 
