Mida kartis keskaja talupoeg
(Andresen, Martin Ritter, 1995).
Näiteks aastal 1300 paiku tuli talupoegadel karta rohkem tuleriitu, mis oli mõeldud kataritele kui
tuleriitu, mis oli mõeldud nõidadele (Le Roi Ladurie, 1975). Mis aga sundis talupoegi ühinema
erinevate ,,ketseri-liikumistega", isegi siis, kui hirm tuleriitade ees paisus suureks? Võib-olla oli
see hirm saatana ees. Keskaegses uskumuses kurat näiteks teadis kristlaste eksimus, ka neid, mis
oli mõttes sooritatud ja jäänud pihil üles tunnitamata. Kurat võis nad aga kellegi teise kaudu
paljastada. (Saard, 2005). Äkki ühinedes valdeslastega, loobudes rikkustest, liikudes ja
jutlustades, ei puutunud neid kurat. Loobudest varast, ehk ka mustadest ja patustest mõtetest ei
saanud kurat neid enam kätte?
Kokkuvõtlikult saab öelda, et keskaja talupoeg kartis nälga ja näljaga kaasas käivaid
epideemiaid, ta kartis oma isandat, kes tihtipeale tõukaski ta nälja äärele. Ta kartis nõiaprotsesse,