Eestlaste relvastus aastal 1200
aktiivsemateks leedulased.
Röövretkedel käidi ratsa ja meritsi, talvel aga regedel. Mõnikord on eestlaste
ratsavägi üsnagi arvukas, moodustades Muistse Vabadusvõitluse päevil Henriku
andmete põhjal kolmandiku kuni poole malevast. Madisepäeva lahinguks suutis
Lembitu kroonik Henriku andmete põhjal kokku koguda umbes 6000 meest.
Erinevad asjaolud kinnitavad, et eestlastel polnud Muistse Vabadusvõitluse ajaks
veel kindlat taktikat välja kujunenud. Olgu selle tunnisuseks kasvõi lahinguks
mitte rivistamine või ratsaväele eriülesannete mitte andmine.
Madisepäeva lahingu kohta on teada, et nii eestlaste kui ka ristisõdijate malev oli
jagatud kolme kolonni. Eestlaste paremal tiival asus Sakala malev Lembitu
juhtimisel. Keskmine parv oli tugevam kui tiivad ning koosnes nagu vasakule
tiivale jäänud suurmaleva osagi Lääne, Harju, Rävala, Viru ja Järva malevast,
mille täpsem paigutus pole teada. Arvatakse, et keskmisesse parve kuulus umbes
annaabi.ee 
