Murded
Vasta àasta`
Pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö öö, tie tee
· Kaasrõhuline pikk silp toredaid, toredalle.
· Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand
· Assimilatsioon: mb mm, nd nn, lj ll, sj ss: lammad, nõnna, väl`la, kassad
· Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta
· Algupäraste diftongide järelosis alaneb Q2-s: sõitma: sõedab, saun: saanad
· Ainsuse osastavas pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunniseline: kandjad
(kandjat).
Keskmurde liigendus:
· Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teiselt poolt
mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa)
· Lääne- (tugevaastmeline seesütlev, (nurkas), nõrga astme üldistumine (kurv:kurva),
mb mm, e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o-õ (kõdar), kaudse kv mit 3-p.
nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi).
Keskmurde murrakurühmad
annaabi.ee 
