puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajaduse korral komplikatsioonidega tegeleda või neid lahendada. Et erivajadusega õppija saaks tavaliseks klassis õppida, siis peaks ka kool tegema teatuid korraldusi. Koolil on väga oluline roll, et puudega laps saaks õppida nende koolis. Koolijuhtkonna tööks jääb õppekavade moodustamine ja tunniplaanide koostamine. Nende ülesandeks jääb ka erivajadusega õppija roll nendes plaanides ja kavades. Samuti peaks ka kool olema kohandatud puudega õpilastele, et nad tuleksid seal edukalt toime. Kooli ülesandeks on et puudega lapsel oleks nende koolis hea ja samuti oleks õpetajad toetavad ja abistavad, kelle poole saaks alati pöörduda. Kuna ma õpin pedagoogikat, siis kunagi on väga suur tõenäosus, et minu õpetavasse klassi satub mõni erivajadusega õppija
oma ülesandeid täita. Ülikooli IS funktsionaalsete allsüsteemide näiteid: Sisulised Tugisüsteemid Üliõpilaste arvestus Töötajate arvestus Õppeainete arvestus Ruumide ja ehitiste arvestus Õppekavade arvestus Dokumentide arvestus Õpingukavade arvestus Lepingute arvestus Õppetulemuste arvestus Klassifikaatorite arvestus Tunniplaanide arvestus Vastuvõtuaegade arvestus 14. Register (teema 7) Leitakse süsteemi andmekeskse tükelduse tulemusena. Andmekogude ehk registrite leidmine tähendab süsteemi andmekeskset tükeldamist. Registriks nimetame loogilist andmebaasi, milles hoitakse ühele iseseisvat elutsüklit omavale põhiolemitüübile vastavaid andmeid ning realiseeritakse selle olemitüübiga seotud elementaarsed registreerimise ja päringu teenused. Ülikooli IS registrite näiteid:
annaabi.ee 
