"tunnikaupa" - 1 õppematerjal

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

onupoja mitteehtsuse. Näidend lõppeb sellega, et Miku annab loa noortele abiellumiseks (joonis 6). Joonis 6. "Saaremaa onupoeg", Estonia teatris, 1925, allikas: TMM (Teater.WWW) Noor ja kena peretütar Miina on unistaja tüüp, millele võib kinnitust leida ka tema arutluses: ,,Kas ma, endine vallatu piiga, pole nagu hoopis teiseks ja võõraks läinud sestsaadik ­ teiste ja veel enam iseenesegi silmis? Siin ma istun voki ees, tunnikaupa mõnikord vait, ei raatsi sõna lausuda ega sõrme liigutada, ­ ja siis korraga ajab ratas kihutades ringi, ruttu ja ruttu, nagu tuleks äraviidetud aeg takka kinni püüda!'' (Sõgel 1957: 207). Armunud neiu nõrgaks omaduseks on argus või nii-öelda "tuvi tasadus", mis väljendub tema tegevusetuses oma eluõnne taotlemisel. Kindlasti mängib siinkohal ka suurt rolli see, et isa oli juba tema eest ära otsustanud, kes oleks tütrele ainuõige tulevane