Platoni poliitiline õpetus
seas ju ebaoluline. Otsustavaks eeltingimuseks oli Platoni jrgi tarkus, olgu
eeldused selleks siis naisel vi mehel. Ettekujutus, et naistel viksid olla
meestega vrdne roll poliitilises elus, oli tolle aja jaoks vga
ekstravagantne. Kreeka tolleaegses poliitilises tegelikkuses seda kusagil ei
eksisteerinud. Kuid faktiline poliitiline tegelikkus ei olnud Platoni jaoks
argumendiks. See kuulus meeltega tajutava, ebaoleva valdkonda. Kui aga
Platon seda ksimust kaalutleb selle tunnetusvime abil, millele avanevad
asjade olemused, st mistustunnetusega, siis ei leia ta argumente naiste
poliitikas osalemise vastu.
Vim ja seadus: korruptsiooni probleem. Politeia`s esitatud
hstikorraldatud riigi projektis ei ole sjakirjeldatud viisil
ettevalmistatud valitsejate tegevus mitte mingil viisil reglementeeritud
seadustega, mis seda tegevust sisuliselt piiritleksid vi vimu kuritarvitusi
keelaks.
Selline ksitlus tstatab muidugi korruptsiooni ksimuse: kui valitsejate