Immanuel Kant
valdkond lõppeb. See, mis asub üle selle, selle kohta ei saa mõistus midagi öelda. See
tähendab aga kahte asja. Mõistus ei saa üldisi metafüüsilisi ideesid nagu Jumal, vabadus ja
surelikkus tõestada. Ta ei saa neid aga ka ümber lükata. Nii on loodud ruum nende
uskumiseks.
IV. EETILISUS JA RELIGIOON
Kanti tegi kuulsaks "Puhta mõistuse kriitika". Paljudele, eriti vastastele on see ainus
tähtis teos. Kuid see ei ole õige! Kant ei olnud paljas tunnetusteoreetik, vaid tõeline filosoof,
"tark", kes püüdis kogu maailma oma mõtlemises haarata ja kujundada. Kanti võib mõista
vaid siis, kui süveneme ka teistesse tema teostesse.
1. PRAKTILISE MÖISTUSE KRIITIKA
Inimene on tunnetav olend. Sellisena kasutab ta oma mõistust teoreetiliselt. Inimene
on aga samuti toimiv olend. Sellisena kasutab ta oma mõistust praktiliselt. Seda mõistuse
praktilist külge käsitles Kant peamiselt kahes teoses, "Kommete metafüüsika ümberlükkamine"
annaabi.ee 
