19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
eksisteeri isoleeritult. Iga mõistmine on edasi tõmmatud järgmise tähenduse juurde.
Objektiivne vaim moodustab tähenduste terviku, seotud tähendused, kus atomism on
välistatud – ei isoleerita tähendusi. Algupäraselt koos ja vastastikku määratlevad. Et mõista
neid, siis peab teadma kogu tähenduste tervikut, et mõista üksik tähendusi. Tervik on
ajalooliselt protsessis kujundatud. Objektiivne vaim selles tähenduses on selles keskkonnas,
kus omandatakse hingeelu omandatud seos (tunnetussubjekti kujunemis/konstitueeriv sfäär).
Arusaamad on pärit tunnetussubjektist (tema on loonud objektiivne vaim). Ta ise on
objektiivsest vaimust pärit ja seega on see objekt talle mõistetav. Loomisakt seisneb selles, et
ta loob uue seose objektiivses vaimus mingis kultuurises keskkonnas eesolevate tähenduste
seas. Analüüsida kirjandusteadlasena tähendab seda, et tehakse jälle uus seos ja asendatakse ta
terminitesse (kust need seosed on pärit)