Lapse sotsiaalne areng murdeeas
Tegeleb vanusega
seotud psühhiliste ja käitumislike muutuste teadusliku seletamisega. Inimese areng
tähendab igasugused muutused käitumises, kognetiivsetes protsessides, suhetes jne.
Inimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna,
osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest
on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on
kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng,
kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne)
inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on kõlbeline areng (väärtused, hoiakud).
Viies on vaimne areng (teadmised, oskused).
Kõik lapsed on vanuseliste, sooliste, tervislike, kasvatuslike, hariduslike, füüsiliste,
vaimsete, intellektuaalsete, emotsionaalsete jm eripäradega.
Alailma küsitakse, kuidas saaks kõiki neid eripärasid päev päeva kõrval arvestada.
annaabi.ee 
