19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Loogika on siin
pigem epistemoloogiline; teadusfilosoofia; mis tegeleb selle reaalse uurimistöö analüüsiga,
mis teadustes on. Reaalse uurimistöö puhul peaks filosoofia: metodoloogia paika panemine,
eriteadlane uurib ühte nähtust – üksiku konkreetse juhtumi käsitlus, mille meetod on alati
konkretiseeritud. Seal saab aga üldistada, tuua välja meetodi üldisel kujul – seda võiks teha
filosoofia. Tunnetusväärtuse määramine ja metodoloogia piiride määratlemine;
tunnetuspiiride määratlemine – kantiaanlik lähenemine. Windelband oli uuskantiaan. Prooviti
eriteaduse piire välja tuua, eeldati, et on olemas piirid; piiridega ei pea tegelema eriteadused.
Pole olemas teadust kui niisugust, vaid on olemas üksikud eriteadused. Igas eriteaduses on
omad meetodid ning positivismi üks postulaat on see, et tegelikult leidub teaduse-ühtsus ja
see tähendab sellist meetodtlikkust. On olemas üld meetodlikkus, midagi universaalset.