TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
diagonaalse tunnetuse kehas on ta jõudnud ahvi tasemele primaatide arengutsüklis. Kui meil on
maas lamades selge kuidas segamatult ja kiirelt avarduda ja kokku tõmbuda vastaskäsi
vastasjalg meetodil, siis on samal ajal inimahv ära õppinud tõmbamise meetodi kasutades
selleks sõrmedest tulenevat haaret. Teooria rajaneb seega kõigi tsüklite läbimisel ja
arenguetappide läbimisel, kasvades välja tantsija kehani, kui kõrgema kehalise
tunnetuskvaliteedi saavutanud inimeseni. Kui nüüd lineaarsus ning darvinistlik ettemääratus
süsteemist välja jätta on võimalik ilmselt kogeda ka individuaalset kehamõtlemist ja mõtestada
protsesse ümber.
Kuidas on see kõik integreeritud tantsija vigastusse? Tekib üsna utoopiline kujutelm
enda vigastatud kehaosa tervendamisest läbi mõtlemise, millel pruugib olla bioloogiline alus.
Kuna rakutasandil on võimalik märgata kõiki baasvajadusi mis organismis avalduvad (rakk
hingab, eritab jne