Kordamisküsimuste vastused
sündmustest;
· Näidete eelistamine faktide süsteemikindlale kogumisele;
· Seoste põhjuslikkuse/juhuslikkuse määramine suva, mulje põhjal;
· Nähtuste ja seoste tegeliku olemuse lahendamata jätmine.
3) Teaduslik tunnetus eesmärgiks on vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased
kaemuslikule ja aldsele empiirilisele tunnetusele. Nagu empiiriline tunnetuski nii ka teaduslik tunnetus
põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Kuid siin toimib faktide kogumine
sihipäraselt. Empiirilise tunnetuse korral on faktide kogumine juhuslik ja subjektiivne. Tunentuse
teaduslikkuse määravad ära järgmised põhitunnused objektiivsus, sihipärasus, aktiivsus, nähtuse
olemuse selgitus.
11. Mille poolest ja mis osas erineb kaine mõistus teaduslike meetodite (uurimuste) abil hangitud infost?
annaabi.ee 
