Armastus on tasakaal andmise ja saamise vahel
väga minimaalsed, siis on neil siiski midagi vastu anda see on naeratus. Naeratuse
abil võib öelda rohkem kui sõnadega, sellest võib kuulda rohkem kui kõrvaga, sellest
võib näha rohkem kui silmadega.
Eriliseks armastuseks võib pidada kahe isiku vahelist armastust. Sealses suhtes on
näha hästi armastuse tasakaalu. Kui üks inimene armastab teist, armastab teine
esimest enamasti sama tugevalt vastu. Kuid sama kiirelt kui tunded tekkisid, võivad
need ka kaduda. Tunnetemuutused võivad kaasa tuua isegi isikute vihavaenlasteks
muutumise. Voltaire on selle kohta öelnud nii: ,,Ent kui sulle on antud nautida nii
paljusid mõnusid, mis neile on tundmatud, siis selle kõrval ka kuipalju hädasid,
millest loomad midagi ei tea! Kohutav on sulle nimelt see, et tervelt kolmveerand
maailmas on loodus mürgitanud armumõnud ja eluallikad ühe õudse haiguse läbi,
mis tahab üksnes inimest ja mis ainult inimese juures nakatab elu edasiandmise
organeid." (Voltaire 1986: 52)