Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
üksiku nähtuse struktuur, tema printsiip. Elusatel kehadel on selleks printsiibiks nende hing. Inimesel
mõistuslik hing, hinge juhtiv jagu – to hegemonikon, mis on osa maailma valitsevast mõistuslikuks jõust.
Antud asjaolu oli eelduseks, et inimene oleks võimeline maailmatervikut mõistuslikult tunnetama.
Inimene teab midagi siis, kui ta on tunnetanud maailma mõistuspärasust, sellestsamast pärineb aga ka
tunnetav instants inimeses, mõistus, olles järelikult tunnetatavaga olemusühtne. Inimese surma järel
eraldub hing kehast ning lakkab olemast isiksuslike omaduste kandja. Kuigi hing elab inimese kehalise
4
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
surma üle ei ole ta surematu. Nagu edaspidi ilmneb võetakse ta maailmaprotsessi käigus üldisesse
logos`esse tagasi. Loov tuli, ühenduses õhuga, läbistab maailma tulesarnase “hingusena”, pneuma`na, mis